SETI@home
|
Kalifornias asuva Berkeley ülikooli
juhitava hajusarvutusprojekti SETI@home
eesmärk on kasutada jõude seisvate kodu-, töö- ja
kooliarvutite võimsust, et analüüsida
raadioteleskoopidelt saadud signaale ning leida võimalikke
märke maavälisest mõistuslikust elust (SETI = The Search For Extra Terrestrial
Intelligence).
SETI@home ametlik
ingliskeelne kodulehekülg.
Olen
tavaline arvutikasutaja! Kas ma pean midagi teadma teadusest sh SETI-st
SETI@home kasutamiseks?
Tore oleks, kui teaks, aga ei pea :) SETI@home projektis
võivad kõik vabalt osaleda. Selleks ei tule teha midagi
keerulist. Kõik
mida vajate on klienttarkvara
allalaadimine ja installeerimine. See ei
ole eriti keerulisem kui näiteks MP3 muusikat mängiva
WinAmp-i
installeerimine.
Kuidas on andmed kogutud ja kuidas seda
saadetakse teistele masinatele
analüüsida?
 Pildil: Andmeblokid
analüüsimiseks tulevad siit - maailma suurim, 305m
diameetriga Arecibo raadioteleskoop Puerto Ricos.
Puerto Ricos Arecibo raadioteleskoobi juures salvestatakse andmed suure
tihedusega lintidele, seda koguneb umbes 35 gigabaiti päevas,
seejärel
saadetakse need postiga Berkeleysse. Seejärel jagatakse info
osadeks, mis SETI@home serveri kaudu üle
Interneti
saadetakse inimestele kogu maailmast analüüsida.
Kõigepealt laeb inimese arvutis
olev klientprogamm serverist endale "jupi"
teleskoobi salvestatud uurimata nö raadiomüra, seejärel
analüüsib seda. Sellega ühele poole saades, saadab
tulemused ära ning laeb järgmise jupi ja jälle otsast
peale.
Milliseid
signaale otsitakse?
Otsikse tugevaid kitsa sagedusalaga signaale - tegu on hulga digitaalse
signaalitöötlusega, peamiselt Fourier' teisendustega.
See on nagu raadioaparaadi sagedusnupu keeramine samal ajal
jälgides
signaali tugevuse indikaatorit. Kui indikaator näitab tugevat
signaali,
siis see äratab tähelepanu.
Otsitakse ka pulseerivaid ja triivivaid signaale ning signaale, mis
sobivad antenni kiire mustriga, kui teleskoop pöördub
üle taeva.
Analüüsiks kasutatav tarkvara otsib umbes 10 korda
nõrgemaid signaale
kui ükskõik milline otsing mida on seni tehtud, sest on
võimalik
kasutada arvutuslikult tugevat algoritmi mida kutsutakse "coherent
integration" ja mida seni kellelgi (kaasa arvatud Berkeley SERENDIP
programm) polnud arvutusvõimsuse puudumisel võimalik
kasutada. Samas
praegune süsteem salvestab ainult 2,5 MHz sagedusvahemikku
võrreldes
SERENDIP'i 100 MHz-ga.
Juhul, kui SETI programm
toimuks 10 või 50 valgusaasta kaugusel
meist,
kas oleks siis võimalik märgata Maa kiiratavat signaali?
Maa saastab kosmost raadio- ja televisioonisignaalidega mida on
võimalik märgata naabruses asuvate arenenud
tsivilisatsioonide poolt.
Samas, juhul kui neil on Maa omaga lähedane arengutase (st kui
neil on
teleskoop nagu Arecibos ja projekt nagu SETI@home), on see üsna
raske.
Esimesed TV saated lahkusid Maalt umbes 50 aastat tagasi, niisiis on
praeguseks läbinud umbes 50 valgusaastat, ja on jõudnud
mõne tuhande
lähima täheni. Kahjuks on need signaalid suhteliselt
nõrgad ja
SETI@home ei suudaks märgata sarnaseid Maa tüüpi TV
saatjaid isegi
mitte lähimatel tähtedel.
Maa tugevaimad saatjad, nagu sõjandusliku otstarbega radarid
või mõned
raadioteleskoobid, võiksid olla mõnevõrra
lihtsamad märgata. Arecibo
teleskoop kiirgab väga tugevaid signaale, kui seda tarvitatakse
radarina, et uurida planeete, asteroide ja ionosfääri. Need
radarisignaalid on küllalt võimsad, et need oleksid
märgatavad vähemalt
10 000 valgusaasta kaugusel otsingutega nagu SETI@home. On vaid kolm
"aga":
- Arecibo
signaalid saadetakse väga kitsa kiirena (need ei ole
laiasuunalised
nagu TV või sõjanduslikud radarid), seega katavad nad
korraga väga
kitsa osa taevast (umbes ühe miljondiku). On väga
vähetõenäoline, et
mõni teine tsivilisatsioon satub olema selle kitsa kiire sees.
- Vanimad
signaalid Arecibost saadeti välja umbes 30 aastat tagasi, seega on
nad seni läbinud vaid 30 valgusaastat.
- SETI@home
ei
kata sagedusi, milles Arecibo saatja kasutab (kuigi Berkeley vanem
SERENDIP III programm uuris ka ühte neist sagedustest).
Mis juhtub kui
maaväline signaal leitakse?
Käivitub protseduur, mille suhtes on kokku lepitud SETI uuringute
tegijatega üle maailma. Esiteks teised SETI-ga seotud teadlased
analüüsivad signaali sõltumatult. Kui signaal on
õige ja seda ei
õnnestu seletada inimtegevusega (satelliidid, peegeldused jne),
siis
teavitatakse pressiagentuure ja valitsusi vastava korra kohaselt.
Kas mina saan mingit kasu
sellest, kui minu arvuti selle signaali avastab?
Jah. Peaserver peab arvestust kelle poolt iga ühik on
töödeldud. Kui
Teie arvuti on seotud signaali avastamisega, siis juhul kui soovite
mainitakse Teid kaasavastajana. Lisaks on võimalus
avastada mõni muu nähtus, mis pole küll otseselt
seotud maavälise mõistusega, kuid viib inimkonda kosmose
tundmaõppimisel edasi.
Kui signaal leitakse,
kuidas saadakse aru informatsioonist mida see sisaldab?
SETI@home ülesanne on lihtsalt leida see signaal. Juhul, kui see
sisaldab infot, on vaja ilmselt keeleteadlasi või matemaatikuid,
et
seda ka mõista.
Mida on mul vaja, et
osaleda projektis SETI@home?
Windowsi puhul vajate arvutit vähemalt 32 MB muutmälu, paar
MB
kõvakettaruumi ja Interneti (piisab ka sissehelistamisest)
ühendusega.
Macintosh puhul vajate sedasama ning PowerPC protsessorit ja Mac OS
7.5.5 või hilisemat. On võimalik kasutada SETI@home ka
aeg-ajalt
ühendatud sülearvutil. Samuti toetatakse paljusid UNIXi
versioone,
kaasa arvatud Linux mitmetel erinevatel platvormidel.
Kui keeruline on tarkvara?
Kas
kasutajad peavad seda kuidagi sisse-välja lülitama või
tegelema andmete
saatmisega? Kas mu arvuti peab kogu aja olema sisse lülitatud?
Kasutajad ei pea tegema midagi, kui nad ei taha. Tulemused saadetakse
automaatselt, siis kui kasutajad on ühenduses Internetiga
(vaatavad
e-posti, surfavad Internetis jne). Samuti on võimalik panna
klient luba
küsima, kas ta võib andmeid vahetada.
Ma maksan iga minuti eest,
mis ma Internetis olen. Kui palju ühendusaega SETI@home vajab?
SETI@home ühendub ainult siis kui toimub andmete ülekanne.
"Harju
keskmise" ühenduse ja arvuti puhul võtab see aega paar
minutit iga
umbes kolmandiku päeva tagant. Kogu andmetöötlus toimub
iseseisvalt. Iga andmeblokk on ca 340
kB pikk ning ühe
bloki analüüsimine võtab AMD AthlonXP protsessoriga
umbes 4h aega, vanematel arvutitel võib kuluda 24h või
rohkemgi; sõltub ka sellest, kui palju arvutit samal ajal
kasutatakse.
Kuidas jääb
turvalisusega?
Klient-ekraanisäästja on saadaval ainult SETI@home ametlikul
leheküljel
antud linkidelt - SETI@home ei toeta tarkvara, mis on saadud kuskilt
mujalt. Tarkvara vahetab andmeid ainult serveriga Berkeleys. Klient ei
lae Teie arvutisse mittemingisugust käivitatavat koodi. Ja
lõpuks,
SETI@home klientprogramm on tunduvalt ohutum kui brauser, millega Te
seda lehekülge just praegu vaatate.
Kas Seti@home tarkvara
töötab ka läbi tulemüüri (või proxy)?
SETI@home kasutab HTTP protokolli ja töötab läbi
ükskõik millise tulemüüri, mis lubab
väljaminevat WWW liiklust.
Kas ma saan seda
jooksutada nii paljudel masinatel kui vaid soovin?
Jah, saate - ja seni kuni kasutate sama kasutajatunnust kõigil
masinatel, saate krediiti kõigi nende eest.
Kui kasutate samal arvutil mitut SETI@home
protsessi korraga, siis peavad nood töötama erinevates
kataloogides. Abiks on MultiSeti, mis võimaldab käivitada mitu protsessi, et kasutada ära näiteks HyperThreading protsessorite kogu võimsust.
Mis juhtub nende
andmeportsudega, mis ei tule kunagi kasutajatelt tagasi? Kas need
jäävadki läbi vaatamata?
Iga portsu mis läheb analüüsimisele jälgitakse
eraldi - kui andmete
läbivaatamine võtab liiga kaua aega, siis server saadab
automaatselt
portsu läbivaatamiseks kellelegi teisele.
Kas on võimalik
kasutada ka täiesti võrguühenduseta arvutit?
Nii ja naa. Võimalik on kasutada andmete liigutamiseks flopisid
aga
ametlik klientprogramm ei evi selleks spetsiaalset võimalust.
Peate
hakkama saama käsitsi või kasutama näiteks SetiHide abiprogrammi.
Kuidas ma saan muuta oma
kasutaja infot?
Võib kasutada seda www-põhist liidest: kasutajainfo
administreerimine. Võite lisada oma kasutajainfole ka profiili,
mida arvate SETIst jne.
Kas on olemas versioone
SETI@home kliendist paralleelsüsteemidele nagu Beowulf või
mitme protsessoriga masinad?
Ei. Te saate paralleeltöötlust rakendada vaid käivitades
mitmeid
koopiaid programmist. Ainult veenduge, et iga koopia töötaks
erinevas
kataloogis. Sisuliselt ei oleks spetsiaalsest klientprogrammist ka
erilist võitu, kuna nii eraldi arvutite puhul kui ka cluster-isse ühendatud
arvutite puhul jääb arvutite kogu jõudluse summa
(arvutite protsessorite megahertside summa) samaks.
Kas kiiremad arvutid
saavad suuremaid andmeportse?
Ei, kõik arvutid saavad ühesuurusi. Kiiremad arvutid
lihtsalt lõpetavad
oma portsu kiiremini ja saavad kohe uue portsu mille kallal
töötada,
seega hoitakse ka neid kogu aeg töös. Iga tulemus on
projektile abiks, olenemata saatnud arvuti kiirusest.
Kas kasutatakse mingeid
kontrollmeetodeid, et hoida ära võltsitud "negatiivsete"
tulemuste
saamist, tegelikult maavälist signaali sisaldava andmepaki korral?
Või
vastupidi, mis hoiab selle eest, et keegi häkib programmi lahti ja
saadab tagasi valeandmeid, mida võib tõlgendada
maavälistena?
Jah. On olemas mehhanism, mis sorteerib välja võltsitud
tulemused.
Pealegi - kui tuleb "hit" (tabamus), siis, et olla kindlad,
analüüsitakse seda andmeportsu loomulikult ka teadlaste poolt.
Kas võib juhtuda,
et projektiga ühineb nii palju inimesi, et ei jätku
küllaldaselt Arecibo andmeid kõigile klientidele?
See on võimalik. Kui see juhtub, siis saadetakse samu andmeid
mitmele kliendile.
|
|
| SETIEstonia.org |
 |
Mis on SETIEstonia.org?
Kuidas liituda?
|
 |
SETI@home
Tarkvara:
BOINC
Taustinfo:
Drake valem
|
|
AstroPulse
Taustinfo:
Neutrontähed-pulsarid
|
|
FOORUM
Viiteid mujale
WAP
In English
|
| Viimased postitused foorumis: | Hups, 13. september 21:21
Töö | | Hups, 12. september 22:32
Töö | | Hups, 11. september 00:00
Töö | | nn3, 10. september 22:21
Töö | | Hups, 10. september 01:22
Töö | | Hups, 10. september 00:51
Töö | | nn3, 9. september 14:18
Töö | | Hups, 9. september 13:30
Töö | | Hups, 9. september 13:24
o Töö | | Hups, 5. august 22:58
Probleemid BOINC töödeldud andme... | |
|
|
