| Drake valem
|
"Kontakt", "Star Trek", "Babylon 5",
"Tähesõjad", "Tulnukas" ja teised paljudest on ühes
asjas sarnased - kõigis on tegemist
võõrtsivilisatsioonidega ja nende suhetest inimestega.
Mõned neist tulevikupiltidest näitavad
võõrelu sõbralikuna, mõned vaenulikuna.
Enamik tulnukaid on üllatavalt "humanoidsed". Paljud meist
unistavad, et kohtuvad ühel päeval (sõbraliku)
tulnukate rassiga. Meil võib üksteise kohta paljugi
õppida olla. Mida teeme juba praegu, et see saaks juhtuda?
 Pildil:
Kauged galaktikad läbi Hubble
kosmoseteleskoobi.
Juhul kui eeldame, et
meie tulnukatest naabrid proovivad meiega ühendust võtta,
peame neid ise otsima. Oleme praeguseks alustanud mitmete
programmidega, mis otsivad elu mujal kosmoses. Kõiki neid
ettevõtmisi kokku kutsutakse "SETI" (the Search for Extra-Terrestial
Intelligence - Maavälise Mõistuse Otsing).
Palju viiteid
erinevatele SETI programmidele on SETI@home
linkide lehel.
Taustainfoks
Meie Päike
on ainult üks täht üle 400 miljardist tähest
koosnevas galaktikas, mida kutsume Linnuteeks. Linnutee on ainult
üks miljarditest galaktikatest Universumis. Tundub nagu elu peaks
leiduma rohkesti! Kas võime võtta selle eelduseks?
Esimene kes nii tegi oli astronoom Frank
Drake. Ta tuli välja lihtsa valemiga, mida praegu kutsutakse
Drake'i valemiks, mis näitab selle võimalusi. See valem on
üsna lihtne, nii et ei tasu loobuda lugemisest, isegi kui
aritmeetika ei ole Teie tugev külg! Siin see on:
N =
R * f(p) * n(e) * f(l) * f(i) * f(c) * L
"N" näitab siin
meiega ühenduse võtmiseks võimeliste
tsivilisatsioonide arvu Galaktikas. See arv sõltub mitmetest
asjaoludest:
- "R"
on "sobivate" tähtede osakaal Galaktikas.
- "f(p)"
on planeetidega tähtede osakaal.
- "n(e)"
on nende planeetide osakaal, mille orbiidi kaugus oma tähest
jääb elu tekkeks ja alalhoiuks sobivasse vahemikku. Liiga
lähedal on liiga kuum, liiga kaugel on liiga külm.
- "f(l)"
on nende planeetide osakaal eelpooltoodutest, milledel elu
tõepoolest tekib.
- "f(i)"
on tõenäosus, et tekkinud elu areneb intelligentseks
eluvormiks.
- "f(c)"
on tõenäosus, et see tsivilisatsioon arendab välja
sidepidamiseks vajaliku tehnika ja proovib ühenduda.
- "L"
on ühenduse võtmiseks võimelise mõistusliku
tsivilisatsiooni eluiga.
Vaatame
nüüd neid asjaolusid lühidalt eraldi ning proovime
hinnata nende väärtusi.
 Kuigi tähetekke võimalused olid meie
galaktika noorusajal võrreldamatult suuremad kui praegu,
võime ka täna näha kohti kus toimub tähtede
tekkimine. Vaadates neid Hubble
teleskoobiga tehtud imeilusaid pilte Kotka udukogust
ja Orioni
udust näeme, kuidas hiiglaslikud gaasipilved tihenevad ja
moodustavad tähesõimi. arvatakse, et sellisel viisil
moodustub umbes 20 tähte aastas. R=20.
Enamik selliseid pilvi
pöörleb algselt veidike. Tihenedes hakkavad nad
pöörlema järjest kiiremini ja kiiremini, nagu
iluuisutaja kes käed keha juurde paneb. Selle protsessi tulemuseks
on lame gaasiketas, mille keskel hakkab tekkima täht.
Väiksematest keeristest moodustuvad planeedid. Kuni kõige
viimase ajani ei olnud meil mingeid märke, et ka väljaspool
Päikesesüsteemi võiks planeete olla. Viimase paari
aasta jooksul on mitmed astronoomide rühmad teatanud
lähedaste tähtede juures planeetide leidmisest (loe intervjuud
Geoff Marcy ja Didier Queloz'iga). See avastus suurendab tugevasti
võimalust, et paljude tähtede ümber tiirlevad ka
planeedid. Olgem tagasihoidlikud ja võtkem aluseks, et
planeedisüsteeme leidub pooltel tähtedel
(ülejäänud moodustavad mitmiktähti), niisiis f(p) =
0.5.
Tegur n(e) on nipiga:
väikesed tähed on jahedad ja punased. Selleks et olla elu
tekkimiseks sobivas vööndis, peavad planeedid tiirlema neile
väga lähedal. Samuti on see vöönd väga kitsas,
nagu apelsinikoor. Seal ei ole eriti ruumi planeetide jaoks. Sageli on
planeedid, mis tiirlevad niivõrd oma tähe lähedal,
pidevalt ühe küljega oma päikese poole
pööratud. Sellisel planeedil külmub atmosfäär
planeedi tähest eemalepööratud külmale
küljele, mis loomulikult ei soodusta elu. Teisest küljest
suurtel sinistel tähtedel on eluks soodne vöönd
tunduvalt laiem. Muidugi, vaadates meie süsteemi, paiknevad
planeedid seda hõredamini, mida kaugemal nad tähest on,
seega see efekt tühistab laiema vööndi. Need suured
tähed põletavad ka oma kütust palju kiiremini ja ei
kesta kuigi kaua. Tavaliselt on sellised tähed lühiealised ja
elu ei saa võimalustki tekkida, kui juba täht muutub
noovaks või supernoovaks ja hävitab kõik oma
süsteemis. Meie Päikesesüsteemis, meie keskmise
suurusega kollase Päikesega, on meil kaks (Maa ja Marss)
võib-olla ka kolm (Veenus) planeeti eluks soodsas tsoonis.
Konservatiivne hinnang planeetide arvuks "elu tsoonis" on üks.
n(e) = 1.
Järgmise faktori
f(l) juures lähevad asjad natuke raskemaks. Probleem on selles, et
meil on vaid paar näidet planeetidest, mille tingimused sobivad
elu arenguks. Nagu ülalpool öeldud, Veenusel, Maal ja Marsil
võisid kunagi olla soodsad tingimused elu arenguks. Teame, et
elu arenes Maal ja nüüd on meil ka tõendeid, et
primitiivne elu eksisteeris miljardeid aastaid tagasi ka Marsil.
Traditsiooniline hinnang sellele arvule on 0,2 ehk ühel planeedil
viiest, millel on elu tekkeks sobivad tingimused, elu ka tekib. f(l) =
0,2.
Kui paljudel neist
planeetidest areneb mõistuslik elu? Raske küsimus, aga kui
tõesti usume loodusliku valiku olemasolu ja kohanenuima
ellujäämist, siis enamus teadlasi peaks panema selle arvu
sajale protsendile -- mõistuslik elu on loodusliku valiku
loomulik tulemus. Loomulikult meil on siin ainult üks näide
-- Maa. f(i) = 1.
Kui paljud neist
mõistusega liikidest arendavad tehnikat ja kasutavad seda
sidepidamiseks? Vaadates Maad, näeme inimesi seda tegemas, samas
näeme delfiine ja vaalasid, kelledel on ka saavutanud
küllaltki kõrge intelligentsitaseme aga ei ole kunagi
hakanud arendama tehnikat. Esimeses lähenduses, pakume selleks
osakaaluks 0,5. f(c) = 0,5
Nüüd on
arvata jäänud veel raskeim arv. "L" on aastate hulk, mille
jooksul tehniliselt kõrgetasemeline ja kontakteeruv
tsivilisatsioon kestab. Meie oleme olnud sellises faasis umbes 50
aastat. Kas arenenud tsivilisatsioonid lasevad end õhku, kui nad
leiavad võimaluse selle tegemiseks? Või nad
võtavad end kokku ja lahendavad oma probleemid enne kui see nii
juhtub? Teeme nii, et ei määratle L väärtust.
Paneme teised arvud valemisse ja vaatame, mis saame.
N =
R * f(p) * n(e) * f(l) * f(i) * f(c) * L
N =
20 * 0.5 * 1 * 0.2 * 1 * 0.5 * L
Kui korrutame
kõik need arvud, siis saame et N = L. Teiste sõnadega:
Mõistuslike suhtlevate tsivilisatsioonide arv galaktikas
võrdub sellise tsivilisatsiooni elueaga! Suurus, millest teame
kõige vähem, omab arvutustes suurimat tähtsust. Enamus
teadlasi loodab, et kui ühel tsivilisatsioonil õnnestub
üle elada noorusaja kalduvus hävitada end omaenda
tehnoloogiaga, siis kestab see tsivilisatsioon väga pikka aega.
Lootkem, et neil teadlastel on õigus. Igal juhul -- meie
Galaktikas peaks leiduma vähemalt 50 (aastate arv mis oleme olnud
kontaktivõimelised), ja kui sellise tsivilisatsiooni eluiga on
miljoneid aastaid siis miljoneid, kontaktivõimelisi
tsivilisatsioone keda otsida.
Kirjutanud: Ron
Hipschman.
 Pildil: Kas arenenud tsivilisatsioon kasutab
tehnikat, et lahendada oma probleeme või enda hävitamiseks?
Meie Maal oleme esimesed 50 aastat juba üle elanud.
|
|
| SETIEstonia.org |
 |
Mis on SETIEstonia.org?
Kuidas liituda?
|
 |
SETI@home
Tarkvara:
BOINC
Taustinfo:
Drake valem
|
|
AstroPulse
Taustinfo:
Neutrontähed-pulsarid
|
|
FOORUM
Viiteid mujale
WAP
In English
|
| Viimased postitused foorumis: | Hups, 13. september 21:21
Töö | | Hups, 12. september 22:32
Töö | | Hups, 11. september 00:00
Töö | | nn3, 10. september 22:21
Töö | | Hups, 10. september 01:22
Töö | | Hups, 10. september 00:51
Töö | | nn3, 9. september 14:18
Töö | | Hups, 9. september 13:30
Töö | | Hups, 9. september 13:24
o Töö | | Hups, 5. august 22:58
Probleemid BOINC töödeldud andme... | |
|
|
